Gerli Romnanovits
Piirivalve- ja politseiamet andis Purtse vabatahtlikele merepäästjatele viimased kolm aastat Dirhami sadamas seisnud 14meetrise piirivalvekaatri, mis suudab murda mõnekümnesentimeetrist jääd ning pukseerida sadamasse merel hätta jäänud aluseid.
Eelmisel aastal parimate vabatahtlike päästjate tiitli saanud Purtse vabatahtlike pritsumeeste ühingu baasil sündinud MTÜ Purtse Vabatahtlik Merepääste sai riigilt tasuta piirivalvekaatri, mis praegu seisab Haapsalus ning ootab Purtsesse toomist. Reaalse päästeteenistuse pakkumist loodab organisatsioon alustada navigeerimishooaja alguses ehk alates maikuust.
Vana, aga võimekas
Purtse vabatahtlikule merepäästeorganisatsioonile antav kaater on valmistatud 1961. aastal ning Eesti piirivalvele kinkisid selle soomlased 1997. aastal. Algusaastatel oli see kasutusel Mustvees, viimaseks teenistussadamaks oli Dirhami.
Tegemist ei ole küll kiire päästekaatriga, aga pukseerimistöödeks ja tehnilise abi osutamiseks on see vägagi sobilik. Kaater on võimeline liikuma ka jääoludes, mis annab päästevõimekuse ja suutlikkuse pidada ühendust laidudega ka kevadise või sügisese nõrga jää korral.
MTÜ Purtse Vabatahtliku Merepääste juhatuse liikme Andrus Küti sõnul on kaater sõidukõlblik, kuid enne kui ta Haapsalust Purtsesse tuua, tuleb teha mõningaid ettevalmistustöid, millest osa on tehnilised ning osa vajalike lubadega seotud. Pärast seda hakkab alus seisma Purtse kai ääres.
Küti sõnul on neil seni kasutada vaid üks kummipaat, nüüd on sellele lisaks ka suurem alus. Samasugust alust vabatahtlikel päästjatel põhjarannikul ei ole. Isegi mitte Kundas, kus on riiklik päästesüsteem. Seetõttu saab Purtse vajaduse korral aidata ka teisi piirkondi.
“Kindlasti oleks meil vaja ka üht kiiremat alust ning võimalusi selle soetamiseks otsime,” selgitas ta.
Purtse vabatahtlik merepäästeorganisatsioon, kes peale inimeste päästmise peaks suutma hakkama saada ka võimaliku keskkonnareostusega, hakkab reaalselt tööle sellel kevadel. Sellekohane leping politsei- ja päästeametiga on ettevalmistamisel. Lepingu sõlmimine tähendab, et riik maksab kinni otsesed kulud, mis on seotud väljakutsetega. Sarnaselt tuletõrjeühinguga tähendab see sisuliselt sõidukulude katmist. Päästetöid teevad vabatahtlikud ilma palgarahata.
Vajadus kasvab
Küti sõnul oli päästeorganisatsiooni loomise ajendiks piirkonna turvalisus. Mõni aasta tagasi võeti Kiviõli päästekomandolt võimekus veepealsete päästetööde tegemiseks. Samas on piirkonnas peale mere veel ka Purtse jõgi, mis on seotud tööstuspiirkonnaga ning kus peab arvestama reaalse keskkonnareostusohuga. Vabatahtlik organisatsioon peaks selle kitsaskoha täitma.
Kui suur on reaalne vajadus päästeteenuse järele, on keeruline öelda. “Küsimus polegi selles, kas ja kui palju õnnetusi juhtub, vaid võimalikus valmisolekus,” tunnistas Kütt, kelle sõnul võib arenguid vaadates eeldada, et vajadus päästevalmiduseks piirkonnas kasvab. Eri aluseid alates skuutritest ja lõpetades kaatritega lastakse igal aastal Purtsest vette aina rohkem ning arendustegevused Liimalas viitavad sellele, et nende hulk võib suureneda. Tulevikus, kui arendustegevused jõuavad Purtse sadamani, kasvab see veelgi.
Peale Purtse tegutsevad Ida-Virumaal vabatahtlikud merepäästjad Lohusuus ja Toilas.
