Rahulikku Jõuluaega!

Lapsevanemad, ärge jätke oma lapsi järelevalveta veekogude äärde

Eestimaad tabanud südasuvine kuumalaine tõmbab üha rohkem rahvast veekogude äärde palavale päevale jahutust otsima. Suverõõmude nautimisega ei tohiks aga ära unustada tervet mõistust ning ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi.

Erilise hoolega peaks silma peal hoidma lastel, kellel üldjuhul veega kokkupuude puudub. Vette sattunud lapse jaoks võivad olud ootamatud olla - nii näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetuse, vee temperatuuri või sügavusega. Meeles tuleks pidada, et lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi, et osata käituda õnnetuse korral. Lapsed on püsimatud ja uudishimulikud ning ei tunneta ohte. Vaid, siis kui laps on pidevalt vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Lapsevanema kohustus on aga tagada lapse järelevalve ja turvalisus.

Ka abistavad ujumisvahendid - rõngad, madratsid, kätised üksi ei päästa olukorda ja kunagi ei tohi ainult nendele lootma jääda. Üks õpetlik ja õnneliku lõpuga lugu möödunud nädalavahetusel aset leidnud veeõnnetusest, kus pühapäeva pärastlõunal viis tugev tuul Sillamäe supelrannas väikelapse ujumisrõngaga kaldast 300 meetri kaugusele merele ja seda vaatamata asjaolule, et lapsevanem oli koos lapsega vees. Võib öelda, et kohalike elanike kiire reageering hoidis ära halvima. Õnnetu merehädaline toodi paadiga kaldale, kus meedikud kontrollisid lapse tervisliku seisundi üle ja andsid ta ehmunud ema käte vahele.

Möödunud nädalavahetus sai aga saatuslikuks neljale eestimaalasele, kes veeõnnetustes oma elu kaotasid. Üks uppunutest oli ka üheteistkümne aastane tüdruk, kes sattus sõpradega omapäi Narva jõe äärde ujuma. Narva jõgi ja Joaoru rand on nõudnud sel suvel teisegi inimelu. Traagiliselt lõppenud veeõnnetus leidis aset juulikuu esimesel päeval, kus koos sõbraga ujuma läinud 17-aastane noormees ootamatult vee alla vajus ja uppus.

Tänavu on Eestis uppunuid 29, nendest 5 Ida-Virumaal.

Merit Kaljus
Päästeamet
Ida päästekeskuse pressiesindaja

„Avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus“

Riigikogu võttis 81 häälega vastu seadusemuudatused, mis loovad aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

1. septembril jõustuvate muudatuste järgi võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid.

Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseinikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust täpsemalt korraldada. Samuti võib amet sõlmida lepingu ennetustöö tegemiseks.

Postimees  

Kohtumine Norra Vabatahtlike organisatsiooniga

Päästeliidu juhid ja nõukogu liikmed käisid veebruari esimestel päevadel kohtumas Norra vabatahtliku merepääste esindusorganisatsiooniga ja tutvumas nende koolitusvõimalustega ning vabatahtliku tuletõrjesüsteemiga. Vastavalt kokkuleppele alustatakse tihedat koostööd koolituse ja arenduse vallas.