"Meie Maa" väljavõte

Eestis vabatahtlikku merepääste organisatsiooni loovad inimesed tahavad luua üleriigilise katusorganisatsiooni, mille koosseisus nähakse ka saarlasi.



Maikuus soovitakse kokku kutsuda kõik Eestis tegutsevad vabatahtliku merepäästega tegelevad MTÜ-d, et moodustada ühine katusorganisatsioon. Saarlastele teemat tutvustamas käinud Purtse vabatahtliku merepääste MTÜ juhatusse kuuluv Andrus Kütt ütles, et vabatahtlik merepääste on kõigi merel käivate inimeste ootus, sest täna Eestis operatiivne rannavalve osa sisuliselt puudub, mujal maailmas on see süsteem aga töötanud juba sada aastat.

“Merepääste peab tagama rannavalve merelt päästmise osa,” märkis Kütt, kelle sõnul on see praegu suuresti piirivalve või paljudes kohtades ka turvafirma Falck õlul, kuid paraku sellest ei piisa.

Küti hinnangul peaksid suuremates sadamates, randades ja kalurikülades olema vabatahtlikud päästeüksused, sest kohalikud mehed tunnevad oma kodukohas kõige paremini madalikke, teavad võimalikke kivide asukohti ja jõuavad kiirelt kohale.

Vabatahtliku merepäästega ühinemise eelduseks on, et soovijatel tuleb läbida koolitus. Kõik mehed peavad olema läbinud päästealase koolituse, teadma vajalikke võtteid ja omama esmaabi andmise oskusi.

“See osa on oluline, sest tänavalt tulev inimene ei saa minna kohe kaatrisse ja asuda merel kedagi päästma, kuna ta võib elud ohtu seada,” märkis Andrus Kütt, kelle sõnul on üks asi inimeste päästmine, teine asi õnnetuste ennetamine, noorte ja laste õpetamine merel käituma.

Saaremaal võiks Küti arvates olla vähemalt viis komandot, kes on 24 tunni jooksul valmis abi osutama kevadest sügiseni ning meeskonda võiksid kindlasti kuuluda kohalikud kalurid, laevajuhid ja merenduses kodus olevad inimesed.

Eesmärk – päästa inimesed

Vabatahtliku merepäästeüksuse põhieesmärk on piirivalve või päästeameti lisajõududena päästa inimesed kiiresti merelt, toimetada hädalised kaldale ja anda üle kiirabibrigaadile. Võimekuse kasvades võiks aidata juba ka alustega seonduvat.

Plaanide kohaselt on pääste operatiivseks toimimiseks kõikide võrgustiku meeskondade kontaktid koondatud ühisesse andmebaasi. Merevalve keskustes on üksuste kirjeldused, millises valmisolekus nad on. Mis ajal nad on võimelised välja astuma, milline on võimalus kaasata operatsiooni suurem hulk inimesi ja mis raadiojaamad üksusel on.

Informeerimine käib merevalve keskuse või operatiivnumbrite 112 ja 110 kaudu. Merevalve keskus hindab olukorda ja vastavalt situatsioonile ka tegutsetakse.

“Meestelt nõuab see kindlasti ka mingit pühendumist, sest valve ajast ei saa kusagile minna ja inimesed on oma tegevustega mingil määral kinni. Usun, et selliseid mehi on võimalik leida,” oli Andrus Kütt optimistlik.

Vajalik on luua MTÜ

Organisatsiooni korralikuks toimimiseks on loomisel üleriigiline mittetulundusühing, mis liidaks kõik kohapeal tegutsevad üksused. Eesti erinevates paikades on juba mitu MTÜ-d loodud ja nüüd oodatakse, et ka saarlased endale vastavad vabatahtlike merepääste organisatsioonid looksid ja ühineksid katusorganisatsiooniga.

Andrus Küti sõnul on MTÜ loomine vajalik, sest see aitab paremini ületada erinevaid probleeme. “Grupp mehi võib küll kokku tulla, neil on kaater ja muud vahendid olemas, kuid ressurss lõpeb ühel momendil otsa, kui riik ei toeta,” rääkis Kütt.

“Teine asi on kindlustus. Kui päästjaga praegu merel teisi päästes midagi juhtub ja siis, kui tal isiklikku kindlustust pole, on asi halb. MTÜ võimaldab ka selle probleemi lahendada.”

Vabatahtlik merepääste on maailma erinevates riikides toiminud juba pikka aega, kuigi rahastamise alused on erinevad. Soomes hoitakse organisatsiooni peamiselt üleval hasartmängumaksust ja laevaomanike aastamaksudest, Inglismaal toetavad aga ettevõtmist kirikud.

Meie MTÜ-d on juba saanud toetust Euroopa Liidu fondidest 15 miljonit krooni. Projekti välispartner oli Soome merepääste. Eestlased said sellega soomlastelt kasutatud päästetehnikat, varustust ja koolituse, Soome ostis endale uut tehnikat.

Nüüd on plaanis koostada uus projekt, et koos edasi minna. Selleks peavad aga kohapeal olema moodustatud MTÜ-d. Lisaks on valitsuses lugemisel ka uus merepääste seadus, kuhu viiakse sisse punkt, mis puudutab vabatahtlikku merepäästet.


Saarlastel on huvi olemas

Saaremaal ettevõtmist koordineeriv Hillar Lipp loodab, et sõnum läheb saarlaste hulgas laiali ja meestel tekib huvi. “Me oleme sellega juba tegelikult seotud, sest koostöö piirivalve ja päästeteenistusega on aastate jooksul toiminud. Igal aastal on olnud juhuseid, kus on olnud vaja reaalselt tegutseda,” märkis Lipp.

Ta usub, et ühe küla meestel on tahe oma piirkonna turvalisuse ja heaolu eest väljas olla, sest keegi ei ütle, et homme oma rannas kellelgi abi vaja ei lähe. “On vaja abistada ja see on kodaniku kohus,” lausus Lipp.
Samas leidis Hillar Lipp, et sobivate meeste leidmine on tõsine küsimus, sest sinisilmselt ei saa kõiki soovijaid punti võtta. “Peamine, et on, kellele tugineda. Neli-viis kindlat meest saab ikka. Kõige tähtsam on tahe teha asja nende võimaluste piires, mis on olemas. Ei pea ootama mingit imelaeva ja -varustust,” leidis ta.

Positiivse poole pealt tõstis Lipp esile kogukonna liitmise momendi. “Praegu kipub küla tühjaks jääma ja kõik nokitsevad omapead. Ühine merepääste annab võimaluse ka suhtlemiseks,” märkis ta, lisades, et kaldal võivad näiteks ka naised merelt tulijaid sooja tekiga oodata.


Eelmise aasta juulis sattus Kuressaare külje all madalikule Rootsi jaht ja rootslastel tuli kreeni vajunud laevas abi oodata 30 tundi, kuna päästmine ei ole ametlikult Eestis kellegi mure.
Lääne piirivalvepiirkonna ülem Mati Terve ütles siis, et Eestis on ujuvvahendite tehniline pääste seadusega reguleerimata ning piirivalvel ei ole kohustust tehnilist abi osutada. “Meie kohustus on päästa inimelusid,” ütles Terve, kuid lisas, et võimaluse korral aitab piirivalve ka hätta sattunud aluseid pukseerida. Selleks, et piirivalve kohustuseks saaks ka meresõidukite tehniline päästmine, oleks Terve sõnul vaja seadusemuudatust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei näe aga probleemi selles, et ujuvvahendite tehnilist päästmist ükski seadus ei reguleeri. “Riik peab tagama eelkõige meresõiduohutuse ja inimelude päästmise merel ning kui madalikule sattunud jaht ei kujuta ohtu keskkonnale või ei vähenda üldist mereohutust, siis tema aitamine ei ole riigi vastutuses,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Piret Pärn ja lisas, et hättasattunud peaksid abi otsima eraettevõtetelt.


Allikas: Meie Maa
Autor: Alver Kivi
Neljapäev, 25. märts 2010.