MEREPÄÄSTEÕPPUS KOLGA LAHEL

PILDID ÕPPUSEST

06.09.2011

Uwe Gnadenteich

Kaberneeme sadama ümbruses ja Kolga lahes käis teisipäeva hommikul kõva sagimine, sest mastaapse merepäästeõppusega pandi mitme ametkonna võimed tõsiselt proovile.

Õppuse korraldas Põhja prefektuur, kaasa tegid politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakond, kiirabi ning vabatahtlikud. Kaberneeme sadam on juba varahommikul sinises, rohelises või punases riietuses inimesi täis. Kõigepealt said asjaosalised endale selja peale takjaribaga kinnitatavad sildid. Vastavalt kas Politsei, Piirivalve või Kiirabi. Selle alla pandi teine silt: Korraldaja, Hindaja või veel midagi. Politseikaater Merelõvi võtab pardale viis veeülikodades «päästetavat» ja kümme nukku ning suundub merele. Kaldast paari kilomeetri kaugusel visatakse kõigepealt vette ümber läinud paadi osa täitev päästeparv, seejärel hüppavad vette viis veeülikondades «ohvrit» ning nende järel ka teadvuseta merehädalisi markeerivad nukud, kes tuleb õppuse käigus merelt üles leida ja ära päästa.
Merelõvi kapteni Toomas Lindjärve sõnul on niimoodi vees hulpimine üsna väsitav. Muuhulgas lisab stressi ka teadmine, et merepõhi on 70 meetri sügavusel. See kõik on veepolitseil koolituste ajal omal nahal järele proovitud.
Kell kümme saab häirekeskus teate, et Kolga lahel on ülekoormuse tõttu ümber läinud paat 22 inimesega pardal. Esimene paat jõuab paadi külge klammerduvate merehädalisteni umbes 30 minuti pärast. Mõni minut hiljem on kohal juba viis veesõidukit ning kõik võetakse pardale.
Peatselt tiirutab õhus ka päästekopter, mis aitab vees hulpivaid «inimkehi» otsida. Nukud korjatakse kokku ja toimetatakse kaldale, kus neid püütakse elustada, kahjuks tulemusteta. «Surnukehad» kantakse ükshaaval minema ning ainult sellega tegelevate politseinike rõõmsameelsed näod reedavad, et tegemist on õppusega.
Merest päästetud meestega tegeleb samal ajal kiirabi ning kopteri ja paatidega tuuakse juurde «kannatanuid», kes on legendi kohaselt suutnud ise mõnele lähedalasuvale saarele ujuda. «Mina olen külmast sinine ja kõvade marrastustega,» teatab üks «ohver» paadist maha astudes. Ja just nii temaga käitutakse. Teine «päästetu» on teadvuseta ning politseinikud asuvad tema isikut kindlaks tegema. «Me olime ühes seltskonnas, ma tean ainult, et tema nimi on Riina,» ütleb jalavigastusega ohver kopteriga kohale toimetatud kaaslase kohta. viimasel hetkel selgub õnneks, et ohvril on dokumendid põues ning tema isik saab tuvastatud enne, kui ta kiirabiautoga minema sõidutatakse.
Vahepeal tekib meedikutel küsimus, kas ajakirjanike eemaletõrjumine peaks ka õppuse raamidesse mahtuma. Leitakse, et siiski mitte. Aga «ohvritega» tegeletakse väga tõsiselt. Nood ei tee ka päästjatele asja kergemaks. Kui ohvril on legendi järgi ikka jalaluu katki, siis vastavalt sellele temaga ka toimetatakse. Ka siis, kui ühtegi kaamerat läheduses pole. Ainult kütuse raiskamine jääb ära ning haigla asemel sõidutab kiirabiauto abivajajad lähima nurga taha. Muidu on kõik nagu päris.
Paar tundi hiljem on kõik läbi. Õppuse juht, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kriisireguleerimisteenistuse üleminspektor Marko Ild arvab, et päästjad jõudsid merehädalisteni täiesti rahuldava kiirusega. Põhjalikum kokkuvõte õppusest tehakse hiljem.

 

Eesti Priitahtliku Päästeliidu merepäästemeeskonnad

SAR merepäästeüksused

Vabatahtliku Merepääste koolitus Reval´i Merekoolis

KUI JOOD, ÄRA UJU!

Alkoholijoobes vette minek on enamike uppumissurmade põhjuseks

31.05.2011 Sel nädalal algas Päästeameti veeohutuskampaania „Kui jood, ära uju!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on enamike uppumissurmade põhjuseks.

Kuna reklaam inimest vette minekul peatada ei suuda, siis kutsubki Päästeamet kõiki üles andma endast parim, et takistada purjus sõpra ujuma minemast. „Takistamiseks sobib peaaegu iga meetod, et oma sõber halvimast päästa,“ ütleb Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.Möödunud aasta kõige soojematel suvepäevadel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas.Head ajakirjanikud, olete oodatud täna kell 12 Siseministeeriumisse pressikonverentsile, kus Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints tutvustab kampaania loovlahendusi.Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab http://veeohutus.ee/et/kampaania-2011

Pritahtliku Päästeliidu esimene koolitus

http://www.reporter.ee/2011/05/22/tallinna-lahest-paasteti-merehadalisi/

Päästeliidu koolitus ja õppus Tallinna lahel

Pressiteade

20. mai 2011

Vabatahtlike merepäästjate õppusel näeb Tallinna lahel punaseid hädaabirakette

Pühapäeval 22. mail toimuval Päästeliidu, Politsei- ja Piirivalveameti ja õhujõudude ühisel merepäästeõppusel lennutatakse kella 9.00 ja 9.30 vahel Tallinna lahel õhku kümmekond punast hädaabiraketti.   

Tegemist on esimese vabatahtlike merepäästjate koolituse raames asetleidva ühisõppusega, millest võtavad lisaks Päästeliidu liikmetest vabatahtlikele osa ka piirivalve ja õhujõudude spetsialistid.

Punaste rakettide kasutamine on rahvusvaheliselt rangelt reglementeeritud, kuna tegemist on hädasignaaliga. Eesti Priitahtliku Päästeliidu, Politsei- ja Piirivalveameti, kaitseväe õhujõudude ja Revali Merekooli ühise merepäästeõppuse osaks oleva hädasignaalide kasutamise harjutuse jaoks on Pääste- ja Koordinatsioonikeskus JRCC Tallinnalt saadud eriluba.

„Merepäästja baaskursuse programm on koostatud eesmärgiga tagada erinevate ametkondade ja vabatahtlike merepäästjate sujuv koostöö mereõnnetuse puhul. Lisaks parimatele oma ala tundvatele lektoritele ja instruktoritele saame meie siia lisada uue väljaõppekeskuse võimalused Pirital ning koolituse vastavuse rahvusvahelisele ISO standardi nõuetele“, ütles Revali Merekooli juht Agur Sakkarias. „Suureks abiks on meile ka Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kopter oma meeskonnaga, kes pühapäeval kella 12 paiku on lubanud õppusele kohale lennata ja kursusel osalejad, kes sel ajal merevees praktilisel treeningul on, kopterisse vintsida“, lisas Sakkarias.

Merepäästja baaskursuse programm vastab täielikult Siseministeeriumi poolt ette valmistatud Riigipiiri seaduse muutmise eelnõus sätestatud vabatahtliku merepäästja väljaõppe tingimustele ning selle alusel hakkavad Päästeliidu pea 20 vabatahtliku merepäästega tegelevat meeskonda lähiajal ka koolitust saama.

„Piirivalve kui merepäästesündmuste lahendaja huvi on tagada kogu Eesti vabatahtlike päästjate väljaõppel ühtlane ja koos meiega merel töötamiseks piisavalt kõrge tase, ühiselt ette valmistatud merepääste baasprogramm peaks selle ka garanteerima,“ sõnas Politsei- ja Piirivalveameti mereoperatsioonide büroo juht Kalmer Sütt. „Seetõttu osalevad koolitusel ka piirivalve ja õhuvägede spetsialistid.“

„Päästeliit on oma liikmete poolt püstitatud esimese merepäästega seotud ülesande täitnud: loodud on merepäästjate baaskoolituse programm, mis vastab Eesti vajadustele ja on siin ka reaalselt rakendatav. Tegeleme aktiivselt ja tulemuslikult juba järgmiste etappidega:  tegutsemiseks vajaliku rahastamise ning varustuse hankimisega,“ ütles Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi. „Vabatahtlike huvi merepäästealase tegevuse vastu on väga suur,“ lisas ta.

Kevadine jää on eluohtlik ja sellele minek on keelatud

Laupäeva hommikul käisid Pirita komando päästjad korrale kutsumas Maardu järvel kalastanud meest. Lõuna ajal sõitsid Kopli ja Lilleküla komando päästjad Stroomi randa, kus kolm poissi hulpis jääpankadel.

Kevad, tugev tuul ja laine on jää merel lõhkunud ning pankadele seiklema minek on eluohtlik. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini.

Tänasest on keelatud minna ka jõgede ja järvede jääle, sest kevadised sulailmad on jää siseveekogudel üle Eesti nõrgaks muutnud ja sellele minek on eluohtlik.

Hoolimata keelust ja kainest mõistusest, leidub eluga riskijaid.

9. aprillil kell 10.43 said Pirita komando päästjad väljakutse Maardu järve äärde, kus helistaja teatel oli jääl kaks kalameest. Kui päästjad kohale jõudsid, oli kalastaja kaldale jõudnud tulla. Teisest jääl olijast ei teadnud ta midagi. Politseipatrull ja päästjad vaatlesid binokliga järve, kuid ühtegi inimest nad sealt õnneks ei avastanud.

9. aprillil kell 14.08 teatas helistaja häirekeskusele, et Põhja-Tallinnas Stroomi rannas on kolm poissi merel jääpankadel. Kaks neist oli kalda lähedal, kolmas juba umbes 100 meetri kaugusel lahel.

Väljakutsele reageerisid Kopli ja Lilleküla komando päästjad ning kiirabi. Kui päästjad sündmuskohale jõudsid, tulid kaks poistest kaldale ja jooksis minema. Kolmas, kes kaugemal hulpis, kukkus päästjate nähes jääpangalt vette, proovis end jääle tagasi hiivata, kuid see ei õnnestunud. Päästjad läksid poisile appi, aga et vesi kukkumiskohas oli vaid 70 cm sügavune, jõudis ta ise kaldale.

Päästjad andsid läbimärja ja külmunud poisi kiirabimeedikute hoole alla, kes ta koju viisid. Päästetöö juhi sõnul olid poisid 12-13-aastased.

Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minna ja hoida neil veekogude juures silm peal. Põnevana tunduv seiklus võib väga lihtsalt lõppeda surmaga.

allikas www.rescue.ee

"TULI JA JÄÄ"