Pildid Laeva ületoomisest

https://www.facebook.com/media/set/?set=a.644287838932190.1073741829.119455978082048&type=1

Purtse Merepääste ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppe allkirjastamine 17.06.2013

17. juunil kell 16 toimus Tallinnas, Süsta 15, PVL-109 Valvas pardal Politsei- ja Piirivalveameti ning vabatahtlike ühenduste koostöökokkulepete allkirjastamine. Eesmärk oli jõuda konkreetsete kokkulepeteni ja tulemusliku merepäästeni, et vähendada uppumissurmasid ja tagada ohutus veekogudel.

 

Piirivalve- ja politseiamet andis Purtse vabatahtlikele merepäästjatele kaatri

 http://pr.pohjarannik.ee/?p=6757
Gerli Romnanovits


Piirivalve- ja politseiamet andis Purtse vabatahtlikele merepäästjatele viimased kolm aastat Dirhami sadamas seisnud 14meetrise piirivalvekaatri, mis suudab murda mõnekümnesentimeetrist jääd ning pukseerida sadamasse merel hätta jäänud aluseid. 
Eelmisel aastal parimate vabatahtlike päästjate tiitli saanud Purtse vabatahtlike pritsumeeste ühingu baasil sündinud MTÜ Purtse Vabatahtlik Merepääste sai riigilt tasuta piirivalvekaatri, mis praegu seisab Haapsalus ning ootab Purtsesse toomist. Reaalse päästeteenistuse pakkumist loodab organisatsioon alustada navigeerimishooaja alguses ehk alates maikuust.
Vana, aga võimekas
Purtse vabatahtlikule merepäästeorganisatsioonile antav kaater on valmistatud 1961. aastal ning Eesti piirivalvele kinkisid selle soomlased 1997. aastal. Algusaastatel oli see kasutusel Mustvees, viimaseks teenistussadamaks oli Dirhami.
Tegemist ei ole küll kiire päästekaatriga, aga pukseerimistöödeks ja tehnilise abi osutamiseks on see vägagi sobilik.  Kaater on võimeline liikuma ka jääoludes, mis annab  päästevõimekuse ja suutlikkuse pidada ühendust laidudega ka kevadise või sügisese nõrga jää korral.
MTÜ Purtse Vabatahtliku Merepääste juhatuse liikme Andrus  Küti sõnul on kaater sõidukõlblik, kuid enne kui ta Haapsalust Purtsesse tuua, tuleb teha mõningaid ettevalmistustöid, millest osa on tehnilised ning osa vajalike lubadega seotud. Pärast seda hakkab alus seisma Purtse kai ääres.
Küti sõnul on neil seni kasutada vaid üks kummipaat, nüüd on sellele lisaks ka suurem alus. Samasugust alust vabatahtlikel päästjatel põhjarannikul ei ole. Isegi mitte Kundas, kus on riiklik päästesüsteem. Seetõttu saab Purtse vajaduse korral aidata ka teisi piirkondi.
“Kindlasti oleks meil vaja ka üht kiiremat alust ning võimalusi selle soetamiseks otsime,” selgitas ta.
Purtse vabatahtlik merepäästeorganisatsioon, kes peale inimeste päästmise peaks suutma hakkama saada ka võimaliku keskkonnareostusega, hakkab reaalselt tööle sellel kevadel. Sellekohane leping politsei- ja päästeametiga on ettevalmistamisel. Lepingu sõlmimine tähendab, et riik maksab kinni otsesed kulud, mis on seotud väljakutsetega. Sarnaselt tuletõrjeühinguga tähendab see sisuliselt sõidukulude katmist. Päästetöid teevad vabatahtlikud ilma palgarahata.
Vajadus kasvab
Küti sõnul oli päästeorganisatsiooni loomise ajendiks piirkonna turvalisus. Mõni aasta tagasi võeti Kiviõli päästekomandolt võimekus veepealsete päästetööde tegemiseks. Samas on piirkonnas peale mere veel ka Purtse jõgi, mis on seotud tööstuspiirkonnaga ning kus peab arvestama reaalse keskkonnareostusohuga. Vabatahtlik organisatsioon peaks selle kitsaskoha täitma.
Kui suur on reaalne vajadus päästeteenuse järele, on keeruline öelda. “Küsimus polegi selles, kas ja kui palju õnnetusi juhtub, vaid võimalikus valmisolekus,” tunnistas Kütt, kelle sõnul võib arenguid vaadates eeldada, et vajadus päästevalmiduseks piirkonnas kasvab. Eri aluseid alates skuutritest ja lõpetades kaatritega lastakse igal aastal Purtsest vette aina rohkem ning arendustegevused Liimalas viitavad sellele, et nende hulk võib suureneda. Tulevikus, kui arendustegevused jõuavad Purtse sadamani, kasvab see veelgi.
Peale Purtse tegutsevad Ida-Virumaal vabatahtlikud merepäästjad Lohusuus ja Toilas.

Purtse Vabatahtlikud said Politsei-ja Piirivalveametilt kaatri

Purtse vabatahtlikud merepäästjad said piirivalvelt kingituseks kaatri. Vana, kuid sõidukorras kaater ei vastanud enam piirivalve nõudmistele; samas võimaldab see vabatahtlikel merepäästjatel piirivalvele suureks abiks olla ja merel teostavaid otsingu-ja merepäästetõid teostada.Alusega on tulevikus võimalik teostada ka "varapääste" pukseerimis töid.

Rahulikku Jõuluaega!

Lapsevanemad, ärge jätke oma lapsi järelevalveta veekogude äärde

Eestimaad tabanud südasuvine kuumalaine tõmbab üha rohkem rahvast veekogude äärde palavale päevale jahutust otsima. Suverõõmude nautimisega ei tohiks aga ära unustada tervet mõistust ning ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi.

Erilise hoolega peaks silma peal hoidma lastel, kellel üldjuhul veega kokkupuude puudub. Vette sattunud lapse jaoks võivad olud ootamatud olla - nii näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetuse, vee temperatuuri või sügavusega. Meeles tuleks pidada, et lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi, et osata käituda õnnetuse korral. Lapsed on püsimatud ja uudishimulikud ning ei tunneta ohte. Vaid, siis kui laps on pidevalt vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Lapsevanema kohustus on aga tagada lapse järelevalve ja turvalisus.

Ka abistavad ujumisvahendid - rõngad, madratsid, kätised üksi ei päästa olukorda ja kunagi ei tohi ainult nendele lootma jääda. Üks õpetlik ja õnneliku lõpuga lugu möödunud nädalavahetusel aset leidnud veeõnnetusest, kus pühapäeva pärastlõunal viis tugev tuul Sillamäe supelrannas väikelapse ujumisrõngaga kaldast 300 meetri kaugusele merele ja seda vaatamata asjaolule, et lapsevanem oli koos lapsega vees. Võib öelda, et kohalike elanike kiire reageering hoidis ära halvima. Õnnetu merehädaline toodi paadiga kaldale, kus meedikud kontrollisid lapse tervisliku seisundi üle ja andsid ta ehmunud ema käte vahele.

Möödunud nädalavahetus sai aga saatuslikuks neljale eestimaalasele, kes veeõnnetustes oma elu kaotasid. Üks uppunutest oli ka üheteistkümne aastane tüdruk, kes sattus sõpradega omapäi Narva jõe äärde ujuma. Narva jõgi ja Joaoru rand on nõudnud sel suvel teisegi inimelu. Traagiliselt lõppenud veeõnnetus leidis aset juulikuu esimesel päeval, kus koos sõbraga ujuma läinud 17-aastane noormees ootamatult vee alla vajus ja uppus.

Tänavu on Eestis uppunuid 29, nendest 5 Ida-Virumaal.

Merit Kaljus
Päästeamet
Ida päästekeskuse pressiesindaja

„Avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus“

Riigikogu võttis 81 häälega vastu seadusemuudatused, mis loovad aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.

1. septembril jõustuvate muudatuste järgi võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid.

Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseinikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust täpsemalt korraldada. Samuti võib amet sõlmida lepingu ennetustöö tegemiseks.

Postimees